Sümboolika
Teenetemärgid

 Üliõpilaskonna logo

 
 

TLÜ ÜK LOGO

Tõmba logo:

.pdf failina

.jpg failina

.png failina

 

CMYK / c0 m100 y66 k35

 

CMYK / c0 m0 y0 k100

LOGO

Logo tohib kasutada üksnes ülal näidatud kujul ja värvides. Kui kasutuskoht vähegi võimaldab, peab kasutama värvilist versiooni. Logo ei tohi muuta, deformeerida ega ebakvaliteetselt eksponeerida.

EKSMATI

EksmatiFBEksmati on elanud terve elu Laias laanes. Lapsena laulis ta Laialaane mudilaskooris, noorukina tegi oma bändi, kus jänes mängis trummi, karu flööti ja ta ise laulis ning tinistas ka kitarri. Muidugi on Eksmati ka aega teeninud ja seda nimelt metsaväes. Nüüd osaleb ta Kaitseliidu Tallinna Ülikooli rühma tegemistes ja kaitseb kõiki TLÜ tudengeid koos teiste vapratega

 

 

TALLINNA ÜLIKOOLI TEKKEL

11330028_10152806945106712_1272536999211363963_nTallinna Ülikooli tekkel on kirsipunase äärega ja kreemikasvalge. Tekli laele tikitud ornamendi läbipõimunud katkematu joon sümboliseerib Tallinna Ülikooli liikmete vahelist sidusust ja aitab meeles pidada ülikooli väärtusi. Valge tähendab akadeemilist vaimsust ja vabadust, punane ülikoolipere ühtekuuluvust ning must akadeemilist nõudlikkust ja isamaalisust.Teklit võivad kanda üliõpilased, vilistlased, rektor, prorektorid, ülikooli senati liikmed, korralised professorid, dotsendid, lektorid, teadurid, vanemteadurid ja assistendid. Esimese kursuse tudengid saavad endale tekli soetada alates teisest semestrist. Samal ajal tänatakse ka parimaid esimese kursuse tudengeid Teklitseremoonial, kus nad saavad tekli kingituseks. Tekli saab osta Üliõpilaskonnast, ruum S-139! Tekkel maksab 15 eurot.

 

TALLINNA ÜLIKOOLI SÕRMUS

Emailitud plaadiga hõbesõrmus maksab 40 eurot. Kuldsõrmuse hind kujuneb vastavalt sõrmuse kaalule ja kulla kokkuostu hinnale. Sõrmuse suuruseid saab proovida Üliõpilaskonnas, ruum S-139!

Teenetemärgid

I klass

“Maecenatus studiosorum“ (toetaja-märk). Antakse isikule, kes on pikaajaliselt toetanud üliõpilaskonna arengut ja tegevust. Antakse Tallinna Ülikooli rektorile tema ametiaja lõppedes.
1 härrad 1 daamid
Härrad Daamid

II klass

“Studiosus assiduus“ (tegutseja-märk). Antakse Tallinna Ülikooli üliõpilasele või vilistlasele silmapaistva tegevuse ja Üliõpilaskonna arendamise eest.

2 klass
Härrad ja Daamid

III klass

“Studiosus magnificus“ (suur tudeng). Antakse Tallinna Ülikooli üliõpilasele silmapaistva üksiksaavutuste eest.

3 klass
Härrad ja Daamid
 

Miniatuurid

 
Miniatuurid Suurpael
Miniatuurid Suurpael
 

Laureaadid

2016

II klassi II järgu teenetemärgid pälvisid Sandra Horma, Merlin Porkma, Siim Salula, Kalle Sepp.

Sandra Horma võttis RASI üliõpilasnõukogus tegutsemise kõrvalt üliõpilaskonna volikogus kanda ka asespiikri vastusrikka rolli, mille järel sai temast esimene üliõpilaskonna volikogu naisspiiker. Oma kahe ametiaja jooksul paistis ta oma töös silma täpsuse ja konkreetsusega ning tegutses ühtse meeskonnana koos üliõpilaskonna juhatusega.

Merlin Porkma tegutses kolme hooaja jooksul Tallinna Ülikooli Sümfooniaorkestri kontsertmeistrina. Oma professionaalsuse, rahuliku ja samas nõudliku meelega panustas ta orkestri kunstilise taseme tõusu, tänu millele on seda üha enam hakatud nimetama Eesti parimaks amatöörorkestriks.

Siim Salula alustas psi üliõpilasnõukogus ning liikus sealt edasi volikokku, kus ta õige pea spiikriks valiti. Keerulisel ajal hoidis ta inimesi koos ning juhtis istungeid karmikäeliselt, andes hea eeskuju ka tulevastele spiikritele.

Kalle Sepp on olnud Tallinna Ülikooli Meeskoori eestvedaja ja dirigentide kõrval oluline juht ligi 15 aastat. Ta oli 10 aastat koori president, korraldades selle aja jooksul vabatahtlikuna kogu koori tegevust. Lisaks on ta ka tunnustatud solist, kes oma tegevustest avalikkusele rääkides on alati esile tõstnud oma eriala ja ülikooli. Kalle on nii oma õpingute ajal kui ka vilistlasena osalenud kümnete Tallinna Ülikooli sündmuste korraldamisel ja läbiviimisel mitmetes eri rollides. Ta tegutses ka aktiivselt Tallinna Ülikooli üliõpilasesinduses 2000ndate alguses, mil üliõpilased võitlesid edukalt nii Tallinna Ülikooli nime kui ka üliõpilaselamute renoveerimise eest.

III klassi I järgu teenetemärk omistati Kaidi Kivioja’le, kes esindas Eestit 2016. aasta suveolümpiamängudel ning saavutas seal triatlonis 44. koha.

III klassi II järgu teenetemärgid said Mariliis Eensalu, Ivan Lavrentjev, Sander Paekivi, Rave Puhm, Ingel Terasmees-Mellik.

Mariliis Eensalu esindas noore spetsialisti ja TLÜ geoökoloogia vilistlasena Eestit rahvusvahelisel kõrgetasemelisel ookeaniteemalisel konverentsil Our Ocean, One Future Washington D.C.-s.

Ivan Lavrentjev on autoriks bakalaureusetööle „1993. aasta Narva autonoomia referendumi läbiviimine ja -kukkumine”, mis pälvis Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilaste teadustööde auhinna, HTM üliõpilaste teadustööde riikliku konkursil 1. preemia ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas ning Rahvusarhiivi 2015. aasta tudengipreemia.

Sander Paekivi lühiloeng “Inimkeele dünaamika modelleerimine” valiti Eesti Teaduste Akadeemia kolme minuti loengute konkursi võidutööde hulka.

Rave Puhm pälvis HTM üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil 1. preemia terviseuuringute valdkonnas oma magistritööga „Laste loovust ja heaolu toetav savitöö eelkooli kunstitundides”.

Ingel Terasmees-Mellik pälvis HTM üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil 1. preemia ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas oma magistritööga „Haridusliku erivajaduse diskursuse konstrueerimine Eesti trükimeedias Postimehe arvamuslugude näitel”.

Tänukirjad: Helen Mägi, Karmen Aasma, Kristina Marfeldt, Marleen Valdmaa, Artur Adamson, Erle Neeme, Regina Maslova, Tauri Kirsipuu, Kerttu Tihti, Silver Fokin, Aivo Jääger, Teele Teras, Annika Nässi, Jonas Kunnberg, Taiki-Viia Tungal, Martin Paluoja, Martin Merimaa, Doris Kahu, Elizaveta Cheremisina, Merlin Hurt, Ago Kitsemets, Karl Mattias Sepp, Sander Paekivi, Reetta Hämäläinen, Kevin Piperal, Kerli Saarelaid, Anna Vahter, Saskia Tõugjas, Laura Laaster, Liisi-Ann Karro, Anastasia Sovtšhenkova, Gerda Jürgen, Andri Sisask, Leane Jefimova, Sander Eerik Sandrak.

2015

II klassi I järgu teenetemärgid pälvisid Katrina Koppel, Enelin Paas, Aavo Kubja, Monika Maljukov, Joonas Pärenson, Marko Vainu.

Katrina Koppel alustas Üliõpilaskonnas 2011. aastal kursusevanemana, oli üliõpilasnõukogu Civitase liige ning hiljem Üliõpilaskonna aseesimees haridus- ja teadusvaldkonnas. Esindas Üliõpilaskonda ülikooli senatis ja akadeemilise raamatukogu nõukogus ning Eesti Üliõpilaskondade Liidus. Lisaks edukale teadusnädalale alustas uusi projekte nagu praktikavõimaluste pakkumine Üliõpilaskonnas ning Ööraamatukogu.

Enelin Paas  juhtis Üliõpilaskonda läbi struktuurireformi ning pühendas suure osa oma ajast kohvik Oaasi väljakutsete lahendamisele ja arendamisele. Läbi esindajakarjääri käis ta läbi kõikvõimalikud astmed üliõpilasnõukogu liikmest, kursusevanemast ja tuutorist voliniku ja  Üliõpilaskonna esimeheni ning tegeles terve TLÜ esinduse juhtimisega mitte üks, vaid suisa kaks aastat. Tal on olnud kahtlemata suur roll Üliõpilaskonna rekotraadile tõsiseltvõetavaks partneriks olemisel ning soojade suhete hoidmisel ka teiste kõrgkoolide esindustega aegadel, kui Eesti kõrgharidusmaastikku läbisid suured muutused. 

Aavo Kubja oli üheks Psühholoogia Instituudi üliõpilasnõukogu PSI asutajaliikmeks, kes andis olulise panuse selle üliõpilasnõukogu arengusse. Veelgi suurema panuse on ta aga andnud kultuurivaldkonda, eelkõige TLÜ traditsiooniliste ürituste korraldamisse – tema eestvedamisel on toimunud muuhulgas mitmed Peda Folgid ja Kirjanduse ja Muusika õhtud. Oli aastatel 2007-2010 ÜK volikogu liige, juhtinud ka ÜK volikogu arenduskomisjoni. On olnud ka tuutor, Lastetoa vabatahtlik, TLÜ ÜK ajalehe küljendaja. 

Monika Maljukov on panustanud Üliõpilaskonda 2006. aastast, olnud tegev nii üliõpilasnõukogus (STÜN, hiljem Civitas), volikogus, Üliõpilaskonna juhatuses aseesimehena kui ka mitmel korral järelevalvekomisjonis, kus ta veel 2014. aastal lõpuni välja nõu ja jõuga abiks oli Üliõpilaskonna dokumentide ja põhimõtete mõistmisel. Oli Eesti Üliõpilaskondade Liidu volinik 2007-2010. 2008-2010 Üliõpilaskonna juhatuse aseesimees haridus- ja teaduspoliitika valdkonnas, kuulus ka TLÜ senatisse. 

Joonas Pärenson alustas aktiivset tegutsemist üliõpilaskonnas 2005. aastal kandideerides Üliõpilaskonna volikogusse, kuid valiti kaaslaste poolt koheselt volikogu asespiikriks. Tema suurt pühendumust ja töövõimet näitab ka see, et vähem kui aasta hiljem valiti ta juhatuse aseesimeheks sotsiaalpoliitika valdkonnas ning pärast seda Üliõpilaskonna juhatuse esimeheks. Tal oli suur roll sideme loomisel Helsingi Ülikooli Üliõpilaskonnaga. Tema juhtimisel ja koostöös muutusid üliõpilaskonna ja rektoraadi suhted konstruktiivsemaks ning üliõpilaskonna roll professionaalsemale organisatsioonile iseloomulikumaks. Koostöös Haapsalu ja Rakvere kolledži üliõpilasnõukogudega loodi volikogu regionaalapoliitika nõukogu, eesmärgiga siduda kolledžid rohkem ülikooliga. Tema eestvedamisel ja toel käivitati TLÜ tudengileht TuleTee.

Marko Vainu on andnud olulise panuse üliõpilasnõukogu MooL töösse selle juhtimisel 2011-2013, teda on kirjeldatud kui “MooL’i hinge”, ilma kelleta poleks instituudis midagi toimunud. Praegu on ta üliõpilaste esindaja TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituudi õppekolleegiumis. Samuti on märkimisväärne tema eeskujulik töö tudengite esindajana Tallinna Ülikooli senatis alates 2011. aastast kuni tänase päevani. 

III klassi Studiosus Magnificus teenetemärgid said Elisa Avik ja Jaan Kalmus Jr, kes on  Tudeng TV asutajaliikmed ja põhilised eestvedajad. Tudeng TV asutati 2013. aastal TLÜ erinevate erialade tudengite algatusel Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna klubina ning tudengite hääletoruna, mis on möödunud kahe aasta jooksul jõudsalt kasvanud ja muutunud võrdlemisi iseseisvaks MTÜ-ks, mis pakub rohkelt eneseteostusvõimalust vägagi erinevate erialade tudengitele. Tudeng TV-l on tänaseks olemas oma veebikanal, üks regulaarne saade ning selle uudislugusid kajastatakse sageli ka internetimeedias, kus see jõuab laiema vaatajaskonnani. Tudeng TV’d võib pidada üheks Tallinna Ülikooli tudengite edulooks ja selle loojad väärivad tunnustamist.

Tänukirjad: Helen Mägi, Eva-Maria Vaher, Karmen Aasma, Karl Sprenk, Egon Erik Holger Liinar, Regina Maslova, Kaarle Olavi Varkki, Liis Ivaste, Monika Lell, Triin Heinaste, Helen Loos, Hele-Riin Metsal, Elis Koor, Marianne Jõesaar, Karin Salu, Doris-Marii Kondrat, Liisi Sepp, Taiki-Viia Tungal, Tauri Kirsipuu, Anna Vahter, Jakob Mellov, TLÜ turundus- ja kommunikatsiooniosakond, TLÜ rektoraat, Oaasi juhataja Jonas Kunnberg, Marleen Rootamm, Elina Lait, Anna-Helena Purre, Triin Roos ja Andrus Muuga.

2014

Kõige säravama I klassi I järgu teenetemärgi sai Mailis Ostra, kes alustas oma teed kursusevanemana, kust jõudis Üliõpilasnõukokku ning selle juhatuse esimeheks, samal ajal ka volikogu arenduskomisjoni ning Üliõpilaskonna juhatusse, milles ta oli tegev seni rekordilised kolm ametiaega. Tema tegevus ulatus ülikoolist välja, tegutsedes eeskujuliku üliõpilasesindajana Eesti Üliõpilaskondade Liidu volikogus ja Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaua üldkogus.

II järgu II klassi teenetemärgid said Kadri Kiigemaa ja Reivo Maasik.

Kadri Kiigema on läbi ja lõhki Ülikooli inimene. Tema oli just esimene Üliõpilaskonna naisesimees. Kadri töötab ka praegu Tallinna Ülikooli turundusosakonnas ning seisab hea tudengite heaolu eest.

Reivo Maasiku nägu teavad vähemalt Kasvatusteaduste Instituudis peaaegu kõik. Ta on olnud nii KÜNi liige, esimees, volinik kui ka Üliõpilaskonna aseesimees. Tema tuli Üliõpilaskonnale appi kui seda kõige rohkem vaja oli.

III järgu II klassi teenetemärgi pälvisid Tiiu Ernits, Sirli Lindorg, Inessa Klimanskaja, Raiko Heide ning Kaili Adamson.

Tiiu Ernits pälvis preemia Üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil kaitstes 2013. Aastal doktoritööd “Muusikaõppekirjandus ja laulmisõpetus saksa õppekeelega koolides Eestis aastatel 1860-1914“.

Sirli Lindorg esindas meie Ülikooli SELL mängudel ning võitis seal 50 m ja 100 m ujumises kuldmedali.

Teine SELL mängudel edukalt ülikooli esindanud tudeng sai kuldmedali 50 m liblikujumises ning hõbemedali 200 m kompleksujumises – Inessa Klimanskaja

Raiko Heidet teavad need, kes on käinud mõnel Karikaturniiri üritusel või Raiko korraldatavas Ringtreeningus. Raiko on Tallinna Ülikooli spordivaldkonna üks eestvedajatest ning ta on ka ülikooli mitmetel suurtel võistlusel edukalt esindanud.

Kaili Adamson on samuti panustanud rohkem ja veel ülikoolis spordivaldkonna arengusse. Ta kaasas uusi inimesi ja projekte – nende hulgas ka populaarne “Mäng Mäluga“.

Lisaks said Üliõpilaskonnalt tänukirjad: Riinu Raasuke, Elina Lait, Anna-Maria Uulma, Maarja-Liis Viljak, Andrus Muuga, Joonas Laiapea, Kertu Soodla, Anna Vahter, Jakob Mellow, M. U. E. Kakkori, Taiki-Viia Tungal, Hasan Steinberg, Grete Mai Keert, Marius Zivolupov, Virve Hansar, Mihhail Korb, Elisa Sokk, Vesse Jämsä, Kaur Kukkur, Karl Avasalu, Märt Tammisaar, Evelin Laanest, Vanessa Vorteil, Gerttu Blank, Kelli Vällo, Martin Raudsepp, Martin Riik, Aneth Rosen, Riin Agur, Karmen Aasanurm, Benjamin Klasche , Ingemar Essenson, Monika Koks, Kertu Strazdin, Kristiina Vaikmets, Heleriin Jõesalu, Milvi Mõsovski, Kaido Mägi, Jete-Maria Vürmer, Triin Salin, Mari Vibu ja Adeele Tähemaa

2013

Tulenevalt registripidamise puudulikkusest võib info 2013. aasta laureaatide kohta olla ebakorrekte.

2013. aastal anti välja II klassi “Studiosus assiduus“ (tegutseja-märk) esimene järk Getter Tiirikule. Sama klassi teine järk omistati Dmitri Moskovtsevile ja Maia Esklale.

III klassi “Studiosus magnificus” (suur tudeng) teenetemärgid said Triin Lauri Rahvusvahelisel konkursil European Conference on Educational Research

parima teadustöö auhinna eest ning Julia Bežko, kes võitis SELL tudengimängudel judos kuldmedali.

2012

Aastal andis TLÜ Üliõpilaskond II klassi “Studiosus assiduus“ (tegutseja-märk) esimese järgu teenetemärgi Liisa Lumistele ja Maria Jõelale. Sama klassi teise järgu teenetemärgi said Helgi Sammelselg ning Raili Friedemann.

III klassi “Studiosus magnificus” (suur tudeng) teenetemärgid omistati Sander Jürissonile ja Riho Paramanovile Eesti Teaduste Akadeemia teadustööde konkursi võidu eest ning Rain Karlsonile Üliõpilaste MM võitmise eest poksis.

2011

Sügissemester

Andis TLÜ Üliõpilaskond II klassi “Studiosus assiduus“ (tegutseja-märk) esimese järgu teenetemärgi Oliver Tsarskile ja Kaidi Nurmikule. Sama klassi teise järgu laureaadiks osutus Tormis Laanisto.

Oliver on olnud volikogu spiiker, volinik neljas volikogu koosseisus, volikogu majanduskomisjoni esimees ja aseesimees 2008-2011. aastatel. Samuti on ta olnud oma instituudi, ehk siis riigiteaduste instituudi üliõpilasnõukogu Civitas toetajaliige vahemikus 2007-2011. Lisaks on ta ka Tallinna Ülikooli Kaitseliidu rühma asutajaliige ja rühmavanem.

Kaidi on olnud Üliõpilaskonna üks võtmetöötajaid aastatel 2007 kuni 2011, Üliõpilaskonna peasekretär, kes kujundas ja arendas nende viie aasta jooksul kogu organisatsiooni tundmatuseni. Lisaks on ta olnud eeskujulik tuutor alates 2007. aastast. Ta on oma tööga pannud aluse Üliõpilaskonna personalipoliitikale, Üliõpilaskonna kantselei sisemisele struktuurile ja kodukorrale.

Tormise panuseks võib pidada esiteks Balti Filmi – ja Meediakooli üliõpilasnõukogu BaFiMe käimatõmbamist, seda 2007. aastal, mil ta valiti selle esimeheks. Tema juhitud BaFiMe ajal lõi ta tiheda läbikäimise Balti Filmi – ja Meediakooli tudengite ja õppejõudude vahel. Tema ajal oli BaFiMe oma aktiivsuse tipus. Ta oli aastaid BaFiMe juhatuses ja aktiivse liikmena tegev kuni 2010. aastani.

III klassi “Studiosus magnificus” (suur tudeng) teenetemärgid omisatati Marko Vainule silmapaistva magstritöö eest teemal “Häiringute peegeldused järvede veebilansis Kurtna järvistu kolme umbjärve näitel“ (juhendajad Jaanus Terasmaa, PhD, Elve Lode, PhD), mida peeti ka Eesti Teaduste Akadeemi teaduspreemi vääriliseks sel aastal. Sama teenetemärk omistati Ragnar Nurgale ning samuti silmapaistva magistritöö eest teemal “Tallinna Tõnismäe-poolne bastionaalvööndi lõik Euroopa kindlus-arhitektuuri taustal“ (juhendaja Erki Russow, PhD), mida tunnustati samuti Eesti Teaduste Akadeemi teaduspreemiaga.

2010

TLÜ Üliõpilaskond andis II klassi esimese järgu teenetemärgi Eero Loonurmile ja Ivar Veskiojale. Sama klassi teise järgu laureaatideks osutusid Kadi Kask ja Ragnar Tammeleht.

III klassi teenetemärk “studiosus magnificus” (suur tudeng) omistati Jelena Glebovale silmapaistva üksiksaavutuste eest, mis on tõstnud Tallinna Ülikooli mainet.

I klassi teenetemärk “Maecenatus studiosorum“ (toetaja-märk) omistati Eimar Veldrele ja Lauri Läänemetsale.

Läänemets on andnud suure panuse üliõpilasdemokraatia edendamisele ning läbipaistva ja avatud esindusorganisatsiooni kujundamisele. Suurimate saavutustena võib välja tuua Tallinna Ülikooli loomises osalemine, Üliõpilaskonna struktuuri loomise ja arendamise, “Ühikad korda” kampaania eest vedamine. Ta on ka üks Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaua asutajatest ja selle eestvedajatest.

Veldre tegevus üliõpilasesindajana on väga pikaajaline. Tema suurimaks teeneks võib lugeda Üliõpilaskonna struktuurimuudatusi ja tänapäevase õigusloome keskkonna ülesehitamist. Ta on üks Üliõpilaskonna sotsiaalvaldkonna ülesehitajatest (tudengisõbralik õppekeskkond, üliõpilaselamud, TLÜ Lastetoa loomine) ja “Ühikad korda” kampaania, mille tulemusena saadi TLÜ ja TTÜ üliõpilaselamute renoveerimiseks 160 miljonit krooni, eestvedajatest.

II klassi teenetemärgi “Studiosus assiduus“ (tegutseja-märk) I järk omistati Siiri Evardile ning II järgu teenetemärgi said Krista Tiit ja Kaitel Poobus.

Evard on esindanud üliõpilasi Üliõpilaskonna juhatuses, olnud üliõpilasnõukogude ja Üliõpilaskonna juhatuse valimistoimkonna esimees ning panustanud palju üliõpilasnõukogude arengusse üliõpilasnõukogu koordinaatorina.

Tiit on esindanud üliõpilasi Üliõpilaskonna juhatuses, tegelenud üliõpilasnõukogude arendamisega ning aitanud suurendada nende ühtsust instituutidega.

Poobus on tõstnud Haapsalu Kolledži tudengite motivatsiooni üliõpilaselust osavõtmisel ning parandanud kolledži ja üliõpilasnõukogu vahelist koostööd.

III klassi teenetemärk “Studiosus magnificus“ (suur tudeng) omistati silmapaistvate üksiksaavutuste eest Gretlyn Palbergile, Taavi Minnikile, Taavi Bekkerile ja Siim Mäele.

Palbergi eestvedamisel valmis 2008. aastal Üliõpilaskonda tutvustav film.

Minnik pälvis oma magistritöö eest esimese auhinna Eesti Teaduste Akadeemia Üliõpilaste teadustööde konkursil ja Ajalooarhiivi preemia.

Bekker võitis SELL mängudel judos kuldmedali ning Mäe kreeka-rooma maadluses hõbemedali ja pronksmedali vabamaadluses.

2008/2009 

I klassi teenetemärk “maecenatus studiosorum” (toetaja-märk) omistatakse isikule, kes on pikaajaliselt toetanud üliõpilaskonna arengut ja tegevust. I järgu teenetemärgi sai Leif Kalev, kes on ise olnud üliõpilasesindaja ning kes toetab üliõpilasesindajaid tänaseni. Üliõpilaskond andis I klassi II järgu teenetemärgi pikaajalisele üliõpilaskonna toetajale Helsingi Ülikooli Üliõpiulaskonna endisele peasekretärile Arto Aniloutole.

II klassi teenetemärk “studiosus assiduosus“ (tegutseja-märk). Omistatakse Tallinna Ülikooli üliõpilasele või vilistlasele silmapaistva tegevuse ja Üliõpilaskonna arendamise eest. Teenetemärgi komisjon andis II klassi I järgu teenetemärgi Henry Timuskile, kelle teened on sillutanud tee tänasele TLÜle ning Helena Veldrele teenete eest üliõpilaskonna sotsiaalvaldkonnas ning üliõpilaskonna ajaloo jäädvustamise eest piltidesse.

Teenetemärgi komisjon otsustas anda II klassi II järgu teenetemärgid Triin Tõrvale Matemaatika- ja Loodusteaduste üliõpilasnõukogu MooLi asutamise ja Aivar Kuusele tudengiürituste korraldamise eest.

III klassi teenetemärk “studiosus magnificus“ (suur tudeng). Omistatakse Tallinna Ülikooli üliõpilasele silmapaistva üksiksaavutuste eest.

III klassi I järgu teenetemärk omistati Maaris Meierile, kes tuli Hollandis Njmegenis Üliõpilaste maailmameistrivõistlustel jalgrattaspordis maailmameistriks ning saavutas hõbemedali maastikukrossis.

III klassi II järgu teenetemärgi said Hannaliisa Uusmaa muusikaliste saavutuste, Triin Lauri Eesti Teaduste Akadeemia Üliõpilaste teadustööde konkursi I esimese koha magistritöö “Positiivne erikohtlemine – põhjendatud või põhjendamatu sekkumine” eest. Sama teenetemärk anti ka üliõpilaste teadustööde riiklikul konkurssil 2008 doktoriõppe üliõpilaste astmes 3 koha omakonkursitöö “Õpilaste vasakukäelisusest tulenevad toimetuleku iseärasused koolis” eest Pilvi Kulale ning Jekaterina Koortile I preemia konkursitöö eest magistriõppe üliõpilaste astmes “Daodejingi tee ja teede hargnemine” eest.

2007 

I järgu teenetemärgi sai Ott Lumi, kes on ise olnud üliõpilasesindaja ning kes toetab üliõpilasesindajaid tänaseni. 

II järgu teenetemärgid said: Tarmo Rajaleid, BFM-i endine tudeng ja õppejõud. Mariliis Siirmäe, kes oli Haapsalu Kolledži üliõpilasnõukogu üks loojatest ja arendajatest. 

III järgu teenetemärgid said: Toomas Sääs, kes oli filmi “Ühikad korda” autor. Juta Männisalu, kes oli TLÜ Lastetoa üks loojatest.

2006

I järgu teenetemärgi sai Mati Heidmets, kes oli TLÜ esimene rektor ja üliõpilaskonna toetaja.

II järgu teenetemärgi sai Sven Mäe arendustöö eest.

III järgu teenetemärgid said: Kristel Kotta teaduspreemia eest ja Uve Poom Väitlusklubi Euroopa meister, esindas Tallinna Ülikooli.

Ajalugu

Tallinna Ülikooli (Tallinna Pedagoogikaülikooli) eelkäijaks on 15. septembril 1919. aastal asutatud Tallinna Õpetajate Seminar. Läbi aastakümnete tegi aga seminar läbi mitmed ümberkorraldused ning 1952. aastal muudeti toonane Tallinna Õpetajate Instituut kõrgkooliks. Seda aastat võib lugeda ka tulevase TLÜ üliõpilaskonna sünniajaks. 

Üliõpilasesindus selle tänases tähenduses moodustati 1990.aaasta detsembris, kui toimusid esimesed demokraatlikud valmised Tallinna Pedagoogilise Instituudi (TpedI) Üliõpilasesindusse (toona veel üliõpilasesindusse). 

Nõukogude periood

Nõukogude okupatsiooniperioodil täitis üliõpilaskonna esindamise funktsiooni ülikooli kõrgemates organites mingil määral koolisisene komsomoliorganisatsioon. 1989. aastal ammendus TPedI senine üliõpilasesindatuse vorm komsomoli sildi all. Samad funktsionärid kohandusid ümber üliõpilasliiduks, mis polnud aga siiski veel demokraatlikult moodustatud üliõpilasi esindav ühendus. 

1990. aasta 2.oktoobri TpedI üliõpilasliidu laiendatud koosolekul (kaastatud korporatsioonid ja instituudi juhtkond) tegi Kultuuriteaduskonna tudeng Ants Tooming (korp! Fraternitas Liviensis) ettepaneku moodustada kõrgkoolis teovõimeline demokraatlikult valitud üliõpilasedustus Eesti Vabariigis tegutsenud üliõpilaste esindusorganisatsioonide eeskujul. 
Üliõpilasliitu see ettepanek ei rahuldanud, kuid korporatsioonid leppisid selles kokku ning asusid organiseerima üliõpilaskonna demokraatliku esindusorgani valimisi – korporatsioonidel tol ajal oluline roll mängida nii üldises tudengielus kui ka ülikoolide üliõpilasesindustes üldse. 

Esimesed valmised

1990.aasta novembrikuu alguses toimus edustuse valimiste korraldamise korporantliku tiiva koosolek TLÜ aulas, kus esitati edustuse kandidaatide nimekirjad korporatsioonide kaupa. 10. detsembril 1990, mida võib pidada ka TLÜ Üliõpilasesinduse ametlikuks loomise/sünnipäevaks, selgusid hääletustulemused. 

Valimistele järgnenud nädalail toimus mitu edustuse koosolekut, kus võeti nn. võim üliõpilaskonna asjade ajamisel vastvalitud esinduse kätte.Ühtlasi otsustati, et Tallinna Pedagoogikaülikooli üliõpilaskonna esindusorgan hakkab ennast nimetama esinduseks aga mitte edustuseks. TPÜ üliõpilasesinduse esimeseks esimeheks valiti Indrek Palu, kes küll peagi ametist tagasi astus. Tema asemele valiti mõne aja möödudes Agu Vahur, kes oli esimeheks kuni järgmiste korraliste valimisteni. 

Kultuurilembesed 90-ndad

1990-ndate keskpaigaks olid korporatsioonid esindusest suurel määral taandunud. Tol ajal oli ka peamiseks esinduse tegevuseks just üliõpilaskonnale meelelahutuslike ürituste korraldamine, kuna akadeemiliste ja sotsiaalsete küsimuste eest võitlemine avalikkuse silmis tahaplaanile oli jäänud. 

Üliõpilaskonna huvide aktiivse kaitsmise algus

1990-ndate lõpus ametisse asunud üliõpilasesindused tõid aga kaasa aktiivse tudengipoliitika perioodi, kuna TPÜ üliõpilasesindus hakkas aktiivsemalt sekkuma ka ülikooli otsustusprotsessides ja tugevalt kaasa rääkima Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) tegevustes. Sellesse perioodi jääb ka üliõpilasesinduse tänase struktuuri (esimees, kaks aseesimeest ja 5 toimkonda; 21 liiget) väljakujunemine. TLÜ üliõpilaskonda ei kuulu aga mitte ainult Tallinnas tudeerivad üliõpilased: 1998. a moodustati TPÜ Haapsalu Kolledž, mille kõrval hakkas peatselt tegutsema Kolledzhi üliõpilasesindus, pakkudes meelelahutuslikke üritusi Haapsalu tudengeile. 

Üliõpilaste huvide eest võitlevad tudengid on end aktiivselt näidanud ka 1999. aastal uksed avanud TPÜ Rakvere Kolledžis. Samuti on aktiivselt hakatud tegutsema teaduskondade põhiselt, kuna näiteks 1999.aastal loodi TPÜ sotsiaalteaduskonna üliõpilasnõukogu (STÜN) tugevdamaks üliõpilaste esindatust just teaduskonna tasandil. Üliõpilasesinduse initsiatiivil ja teaduskondade üliõpilaste eestvedamisel loodi 2004.aasta kevadel üliõpilasnõukogud ka kehakultuuri- ning kasvatusteadusteteaduskonda. Eesmärgiks võeti luua üliõpilasnõukogud kõigisse teaduskondadesse jt TPÜ akadeemilistesse üksustesse. 2003.aastal kaasati üliõpilasesinduse tegevusse ka esimene rühm toetajaliikmeid – 21 valitud liikme kõrval tegutsesid üliõpilasesinduse toimkondades ja osalesid Eesti Üliõpilaskondade Liidu seminarides ligi 15 aktiivset toetajaliiget. Märkimisväärne hüpe tudengite valimisaktiivsuses leidis aset 2004. aasta kevadel, kui võrreldes 2003. aaasta valimistega osales seekord valimistel kahekordne arv tudengeid (2003.a osales 8,7 % üliõpilaskonnast, kuid juba aasta hiljem aprillis 2004 toimunud valimistest võttis osa 16,4 % TPÜ üliõpilastest). Eelkõige viimatimainitud tulemuse eest pälvis TPÜ Üliõpilasesindus ka Eesti Üliõpilaskondade Liidu tunnustuse, omandades 2004. aasta EÜL-i Kevade Tegija tiitli.

TLÜ üliõpilaskonna esindus on alates 1991. aastast Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) liige. EÜL on 1991. aastal asutatud üliõpilaste katusorganisatsioon, mis esindab Eesti tudengkonda. EÜLi peamine eesmärk on seista üliõpilaste hariduslike ning sotsiaalmajanduslike õiguste ja huvide eest.

 

Visioon, missioon ja väärtused 

Üliõpilaskonna visioon

Tallinna Ülikooli üliõpilased osalevad laialdaselt ülikooli juhtimises ning on teadlikud oma hariduslikest, sotsiaalsetest, kultuurilistest ja ühiskondlikest võimalustest ning kasutavad neid aktiivselt.

Üliõpilaskonna missioon
Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna missioon on üliõpilaste õiguste ja huvide esindamine ning arenguvõimaluste edendamine. 

Oma tegemistes lähtume järgmistest põhimõtetest

Üliõpilaskonna väärtused

  • Inimlikkus ja inimkesksus
  • Julgus (sõna võtta, oma arvamust avaldada)
  • Kaasamine ja koostöö
  • Läbipaistvus