Memo: üliõpilaste kohtumine rektorikandidaatidega

Üliõpilaste kohtumine rektorikandidaatidega 26.01.2016 kell 17:00 ruumis M-648
Memo
Modereeris: Britt Järvet
Memo koostaja: Mari Niinemäe

Kohtumise eesmärk oli üliõpilaste ja rektorikandidaatide omavaheline tutvumine ja nö maade jagamine. Kõikidel osapooltel oli üksteisele võimalus küsimusi küsida, mis seni hingele kripeldama on jäänud.

Korralduslik pool: Arutelu alla tuleb Üliõpilaskonna ootuste platvorm ning milliseid koostöökohti kandidaadid üliõpilastega näevad.
Järgmised sammud: 1.veebruaril kinnitatakse valimiskogu ametlik koosseis, millest ka avalikult teavitatakse. 3.veebruaril kell 14:00 Terra aulas toimub kandidaatide avalik debatt, millele järgneb valimiskogu liikmete uus kohtumine. 8.veebruaril on rektori valimispäev, kus saadakse teada, kes ülikooli järgmised 5 aastat juhtima hakkab.

Kohtumisel osalesid kõikide akadeemiliste üksuste tudengid (va Haapsalu Kolledž).

TLÜ rektori kandidaadid on Hannes Palang ja Tiit Land.

 

Tudengipõlve lühike tutvustus

Land: Sotsiaalne osa oli väga oluline, meil olid oma kindlad kursused ja igal kursusel oli oma elu. Igal kursusel oli oma kursusevanem, kelleks ta osutus. Mida aeg edasi, meie kursus jäi ühtseks. Sotsiaalne kompetentsus, seltskond, mille saab ülikooli seinte vahelt määrab samuti suure osa edasisest elust. Varem hoiti rohkem kokku, kui keegi jäi maha, siis kollektiivselt aidati.

Palang: Ekstreemsust oli omajagu ja ettevalmistust oli vähem, kui entusiasmi. Väljasõidud olid huvitavad.

Mida pole täna Eesti haridusmaastikul tehtud võrreldes välismaailmaga, aga mille toomist siia võiks kaaluda?
886302_890223437764748_5740726724731048262_o

Landi arvates oleks ideealmudeliks korraldus, kus kevadsemester ja sügissemester jagatakse kaheks perioodiks. Igal 10-ne nädalasel sektsioonil on õpilastel vaid üks kursus, mida läbitakse intensiivselt ning saab kindlale ainele keskenduda. Aine lõppedes jääb ülejäänud aeg teadustöö jaoks vabaks. TLÜ kursusemahud on aga palju väiksemad seega see ideaalmudel pole rakendatav. Eesti tulevikuteema võiks olla Ameerika näitel ainepunkte andvate ettevõttepraktikate läbi viimine

Magistriprogrammide tegemine sellisel viisil, kus akadeemiline haridus ja praktiline kogemus on käsikäes + sinna juurde uurimisprojekt ja raporti kirjutamine, töötab väga hästi ning on väga kasulik just ajakasutuse suhtes, arvas Palang.

Kas oskate teema sissejuhatuseks kokkuvõtlikult välja tuua, millised on teie eesmärgid järgmisteks 5 aastaks? Milline võiks olla TLÜ Bränd?

Landi rektoriks kandideerimise eesmärk, on jätkata käivitatud muudatuste ja reformide ellu viimist. Ülikooli visioon ja bränd on Landi nägemuse järgi – äge ülikool. Ülikool peab olema atraktiivne.

Palangu arvates kõige rohkem esile kerkinud teema kõigis instituutides on akadeemilisuse teema – teaduspõhisus ja õppe ning teaduse parema integreerimise vajadus, lisaks teadlaste kaasamine õppetöösse. Leiab, et ülikool peab kindlasti olema akadeemiline, usaldusväärne, hea kvaliteediga. Panus ühiskonda peaks tulema läbi selle, et tudengid, kes lõpetavad on võimalikult hästi haritud. Ka on oluline kuidas ülikool panustab ühiskonnas toimuvasse, kuidas osaletakse oma hinnangute või teadmiste ja tegevusega.

Mõlemale kandidaadile on saadetud tutvumiseks Üliõpilaskonna ootuste platvorm uuele rektorile ja tema meeskonnale. Milline punkt sellest platvormist kõige rohkem sümpatiseerib ning milline jätab jahedamaks?

12525602_890223294431429_7186136842737618911_oLand: Kõige suurem murekoht üliõpilastele sportimisvõimaluste tagamine ja kampuses olevad sportimisvõimalused, mida on raske rektoraadil ellu viia. Spordisaal on muutunud väiksemaks, kuid on plaan, kuidas ruume vabastada ja leida (arvatavasti Ursa majas). Ka Ursa maja ja ruumid vajavad renoveerimist. Koostöös üliõpilaskonnaga on parendatud spordiklubi juhtimist.

Ülikooli juhtimise peatükiga seoses ei näinud mingit vastuolu, need on asjad mis tuleb ära teha, need on elementaarsed. Õppe-ja teaduspoliitika alla paneks punkte juurde, millega tuleks tegeleda nt. õppekorralduseeskiri. Ptk 14 – bakalaureusetöö vajalikkuse teemal oli diskussiioon, mille kohta arvab, et mida rohkem asjalikke töid tudengid kirjutavad, seda parem edasises elus. Leidis, et tudengiaktivismi eest ainepunktide andmine on veel läbirääkimiste küsimus – selles osas ei torma lubadusi andma. Sotsiaalpoliitika punkti all loetletud mitmed objektid, mis vajavad tegemist (nt. spordihoone ja roheala loomine), on head ideed, kuid mõtlemise kohaks on kindlasti eelarvemiinus.

Millist rolli näete üliõpilastel/Üliõpilaskonnal tulevikus ülikooli elus? Millised koostöövaldkonnad vajaksid arendamist?

Landil on hea meel, et kõikide juhatustega on väga hea koostöö olnud. Leiab, et alati saab rohkem suhelda ning mõlemad pooled võiksid olla veel aktiivsemad. Otsustusprotsessidesse võiksid olla tudengid juba varakult kaasatud.

Palang leiab, et ülikooli üliõpilaste jaoks tehaksegi ning see, et tudengid on ülikooli juhtimise juures, on elementaarne. Otsustele kaasa aitamine, uuenduste sisse toomine, õppekavade sisu üle diskuteerimine on tervitatav.

Rahvusvahelistumine ja välistudengid kui ülikooli prioriteet. Kas ja kuidas peaks ülikool sekkuma immigratsioonidebatti ja propageerima sallivust. Milline on selles osas ülikooli roll ühiskonnas? Kuidas tagada välisüliõpilastele toetav ja turvaline keskkond?

Palang leiab, et välistudengitega peab tegelema ning välisõppejõudude kooli toomine on oluline. Ülikoolis  ei tohiks olla diskrimineerimist ühegi tunnuse alusel. Loodab, et ka ülikool suudab olla edaspidi mõistva suhtumisega nagu on olnud ja sellega ühiskonna suhtumist muuta.

Landi arvates peaks ülikool osalema diskussioonis ja looma ka keskkonda, kuhu väljast tulnud soovivad jääda.

Seisukoht erivajadustega tudengite osas? On teada, et  võrdsete tingimuste loomine erivajadustega tudengitele on kulukas ning suunatud võrdlemisi kitsale huvigrupile. Samas on võrdse ligipääsu tagamine kõrgharidusele elementaarne. Kuidas peaks ülikool selles suunas arenema ning tagama kõikidele erivajadustega tudengitele võrdse ligipääsu?

12615251_890223717764720_4847995995170575656_oLand: Füüsilise poolt on uutes majades liikumine paremini tagatud. Kui saab midagi parandada (kaldteede muutmine jne), siis tuleb seda teha. Kui ei saa, tuleb tugitöötajate ja vabatahtlike seast leida inimesi, kes aitavad. Vabatahtlikud ei peaks saama raha, vaid aitama missiooni- ja kodanikutundest. Kõigil peaks olema võrdsed võimalused liikuma pääsemiseks.

Palang tunnistas, et see on talle vähetuntud teema. Kuid tõstataks küsimuse, kas on olemas audit selle kohta, kuidas õnnetuse korral saavad liikumispuudega inimesed hoonest välja? Ühest küljest võiksid erivajadustega tudengid kõigile korrustele ja ruumidesse liikuma pääseda, kuid teisalt on oluline ka ohutuse küsimus. Võib-olla on ohutuse seisukohalt parem, mitte tekitada igale poole ligipääsu, kuid kui ligipääs osutub vajalikuks, peab tagama et kriisisituatsioone ei tekiks. Vajalik oleks riskianalüüs ligipääsu tekitamisele.

Facebookis esitatud küsimus: Praegune olukord kõrgharidusmaastikul näeb ette ülikoolide konsolideerimist. Kas TLÜ peaks asuma kitsendama oma teadusvaldkondade arendamist? Kuidas näete selles valguses ülikooli kolledžite tulevikku? (Milles võiks seisneda regionaalsete kolledžite roll? Kui aga ei, siis milline tulevik neid ootab?)
Palang kinnitas, et “fookusvaldkonnad on kokku lepitud, kuid oleks aeg nendesse sisu sisse panna”, mis vajab kõvasti arendust. Sõltumata rahastusest tuleb fookusvaldkondi tõsiselt võtma hakata. Iseenda jaoks on olemas head hindamiskriteeriumid. Ministeeriumiga allkirjastatud ülikooli halduslepingus, mille järgi tegevustoetust makstakse, on ülikooli vastutusvaldkonnad üles loetletud.

Kolledžite kohta: Haapsalu kohta arvab Land, et analüüs on tehtud, kuid Palang sooviks selle küsimuse üle vaadata – vaadata, mis seisus Haapsalu Kolledž on, nii rahaliselt kui sisuliselt. Alles siis hakata tegema otsuseid tuleviku osas. Rakvere kohta ütleb Palang, et juttude järgi on olemas kokkulepped Rakvere linnavalitsuse ja Mõdriku kooli vahel – Rakveresse mahub vaid üks kool, mitte mitu. Midagi peaksid mõlemad regiooni koolid koos tegema, kas ühe või teise sildi all ning see kõlab praegu mõistliku mõttena. Rõhutas teiste ülikoolide kolledžite näitel, kuidas püsimajäämisel on mänginud rolli spetsiifiline suunitlus.


Land kinnitab samuti, et on kokku lepitud fookusvaldkonnad, mis on pigem probleemipõhised, interdistsiplinaarsed ja neid võetakse tõsiselt, uute instituutide töötajaid arendatakse. Esimese aasta edusamme on juba näha.

Kolledžite teemal – vastavalt raportile on ette nähtud kaaluda rakenduskõrgkoolide võrgustiku korrastamist. Aasta tagasi TLÜ rektoraat otsustas analüüsida Rakvere kolledži regionaalset arengut ja panustamist regiooni arengusse läbi projektide ei ole olnud erinevalt Haapsalu Kolledžist. Rakvere kolledži areng on olnud ebastabiilsem. Seisukohaks on, et nii väikses kohas pole ruumi kahele koolile, piisab ka ühest ning praegu on läbirääkimise koht, mis Mõdriku koolist saab, kas jääb üks või teine. Pole ka välistatud variant, et Mõdriku kool otsustab ühineda Tehnikaülikooliga ning sellest saab TTÜ kolledž. Meil pole Mõdriku kooliga otsest dubleerimist, mis mingil määral TTÜ puhul esineb. Ning tõesti on projekt koostöös maa-ning linnavalitsusega. See pole TLÜ projekt, seda tehakse koos regiooni võimuesindajatega.

Kuidas ja kas arvate muutunud õpikäsitlust ja aktiivõppe meetodit peaks Tallinna Ülikoolis rohkem käsitlema ja andma õppejõududele võimalust neid rakendada? Kas oskate välja tuua probleemkohti õppekorralduses, õpetamis- ja õppekvaliteedis?

12622073_890223774431381_320889240515313141_oLand leiab, et probleeme jätkub mõlemas pooles – nii õpetamises kui õpikvaliteedis. Võtmesõnad on praktika olulisus ja probleempõhine õpe. Pakutavate ainete arvu on vähendatud,  kuid ta ei arva, et valikuvabadus hakkab ära kaduma. Õppeaineid on TLÜs olnud pea sama palju kui tudengeid, umbes 9000, see on selgelt liiga palju. Eesmärgiks pole piirata valikuvabadust ja vabaainete arvu, vaid pakutavaid üleülikoolilisi aineid, selleks, et üliõpilased saaksid õppimisest rohkem kasu. Sügisel hakatakse piloteerima IDP (interdistsiplinaarne projekt) – 6 EAP , mille eesmärk on anda rohkem üldoskusi.

Kuna õppekavad tehti kapitaalselt ringi leiab Palang, et võitval rektorikandidaadil on vajalik teha tõsine analüüs selle kohta, mis läks hästi või halvasti. Asja mõte on tuua värskeid ja häid tudengeid sisse. Kui nad neile õppekavadele ei tule on otsustamise koht, kas minna samamoodi edasi või midagi muuta. Protsessi poole peal ei sooviks ta võtta mingit kindlat seisukohta, kas praegu on muutus hea või halb. See eeldab, et teadus ja õpe käivad oluliselt rohkem koos, aga kas see praeguse reformiga õnnestus sooviks ta hinnata sügisel.

Kuidas on praktikate leidmise tugisüsteemiga?

Land: Tugisüsteem on plaanis. Kui praktika läheb kohustuslikuks, siis peab kool ka sellel teemal rohkem nõustama.

Õppejõudude täiendkoolituse osas: Seal ei käi mitte õppejõud, kes seda vajavad, vaid need, kes on aktiivsemad. See koht, kus peaks täiendkoolituse vajalikkuse selgeks tegema on tagasisideküsitlused, hetkel need aga ei anna sisulist tagasisidet õpetamiskvaliteedist. Arvamused?

Land: Tagasisiside süsteem praegusel kujul ei toimi ja ei täida enda eesmärke. Siiani on pidanud andma tagasisidet kõigile kursustele, uus siht see, et tudeng annab tagasisidet ning õppejõud peab ka vastama. Selle kaudu peaks rohkem asju välja tulema. Õppejõudude positiivne diskrimineerimine on vajalik ja on kavas sellega töötada.

Palang leidis, et probleemiks on tähtajalised töölepingud. Õppejõud seega kindlustatud sekkumise vastu. Ülikooli jaoks on see ohukoht. Järgmise aasta algusest kõik lepingut tähtajatud ning see annab rohkem vabadust. See on isereguleerimist võimaldav süsteem. Siit edasi saab tagasisidet läbi atesteerimise lihtsamalt tegema hakata. Selleni läheb natuke aega kuni süsteem muutub. Korralik atesteerimise süsteem peab sisse tulema. Atesteerimine peab arvestama lisaks teaduskriteeriumitele ka väga selgelt õppetöö ülesannetega.

Kuidas näete doktorantide rolli ülikoolis? Üheltpoolt on tegemist nagu üliõpilastega, teiselt poolt osalevad doktorandid teadus- ja õpetamistegevuses, mis on osa nende õppest. Kas neid peaks kaasama Teie hinnangul rohkem või vähem teadus- ja õpetamistegevusse ? Kui suur roll on ülikoolil vähendamaks doktorantide katkestamist? Kuidas ülikool sellele kaasa aidata saab? Selgituseks – vähem kui pooled doktorandid saavad kraadi.

886315_890223544431404_3329452518662116233_oLandi arvates peaks vaatama põhjuseid, miks doktorandid ei lõpeta. Kõik saab alguse sisseastumisest, üle peaks vaatama sisseastumistingimused. Kõige olulisem on juhendaja roll doktorandi õpingute toetamisel, suunamisel. 2 olulist punkti – doktorandid peaksid saama osaleda teadusprojektides ning peab olema olemas juhendaja. Katkestamise protsent on iseenesest ka laiem probleem kuna katkestamise protsent on väga suur ja tihti, mitte seotud vaid ülikooliga.

Ülikoolil on ka võimalus kasutada Ülikooli uuringufondi doktorantide enamaks toetamiseks.

Palang küsis, kas nii oleks parem, kui vastuvõtul konkureerivad juhendajad mitte doktorandid? Uurimishuvidest lähtuvalt saavad juhendajad oma projektidele doktorandi. Sellel juhul oleks raha garanteeritud. Ainus lahendus selleks, et doktorant saaks rahulikult tegeleda teadustööga, on lisasissetulek, eeldatavalt teadusprojekti juurest. Juhendajate mitte doktorantide konkureerimine lahendaks rahalised probleemid. Samas sellise süsteemi korral kaob initsiatiiv uute ideedega välja tulemiseks kuigi väljalangevus väheneb. Suurem seos teadusrahastamisel.

Kas näete ennast rektorina survestamas koostöös teiste rektoritega riiki või te leiate, et see jääb teie kohustustest välja?

Land kinnitab, et survestamine läbi rektorinõukogu toimub pidevalt. Doktorantide teema on pidevalt laual, nagu ka teaduse riigipoolne rahastamine. Survestama peab ja seda peab jätkama.

Palang leiab, et survestamine pole ainult rektorite teema. Teadlaste rinne on suhteliselt üksmeelne, kes igal võimalusel tegeleb survestamisega. Kasutegur on kahjuks väike. Midagi ehk kusagil liigub.

Tööandjate poolt on nõudlus üks ja tudengite poole pealt ootused teised. Kuidas tagada, et tudengid saaksid akadeemiliselt ja tööalaselt edasi arendada?
12604639_890223824431376_2866617709344893960_oPalang kinnitab, et on proovitud liikuda suunas, kus tööandjad üritavad nõu anda õppekavade vajalikkuse osas. Peab vajalikuks tasakaalupunkti leidmist akadeemiliste teadmiste ja praktiliste tööoskuste õpetamise vahel ülikoolis. Samuti on see eesmärgi seadmise küsimus – kas läbi interdistsiplinaarsuse saavad tudengid laiad teadmised ja profiili või saavad praktilised oskused.

Land : Üks asi on õpingute jätkamine ja õppekavade kooskõlastamise küsimus. Teine teema on töö leidmine. Vilistlaste ja tööandjate kaasamine on õppekava kuraatori ja akadeemilise suuna juhi ülesanne. Ülikool peab sinna sekkuma ja pikemas perspektiivis on oluline nende kaasamine õppekava arendusse. Saame seda teha läbi õppekavade analüüsi ja läbi sisehindamise.

Kes on Teie meeskonnas, kui saate rektoriks?
Landi koosseisus teadusrektor jätkab, kuid kindlasti tuleb muudatusi rektoraadi koosseisus, mis sõltub valdkondlikust määratlusest. Tegevuse sisud peaksid rektoraadi tasemel kajastatud olema. Tuleb muudatusi rektorite valdkondlikus tööjaotuses ja vastutuses.

Palangu juhtimisel rektoraadi koosseis muutub. Toonitas, et prorektorid tuleb ametisse määrata selle järgi, kas nad on kompetentsed. Õppeprorektori soovib kaasata kindlasti väljastpoolt, et vaadataks värske pilguga õppetegevuse korraldusele. Leiab, et arendusvaldkond on see, kus vajab kõige rohkem täiendust. Arendusprorektorit soovib sellist, kes suudaks ülikooli ennast edasi arendada ja luua ülikoolist välja korralikud sidemed. Teadusprorektoriks soovib kedagi, kes on korralik teadlane, kuid samal ajal ka korralik teadusadministraator. Soovib kindlasti vältida olukorda, kus prorektorid on ühe valdkonna inimesed, soovib mitmekesist meeskonda.


Üks märksõna, mida võiks ära teha järgneva 5 aasta jooksul erivajadustega tudengite?
Land: Kõik, kes ületavad lati, võtame õppima.
Palang: Viime nende õpingud ka lõpuni.

12633616_890224081098017_6068039487034010902_o

Rohkem pilte Facebookis. Fotograaf: Kristel Pärsik